Tuesday, July 17, 2012

Heiheei!

Mu salakaval plaan läks läbi. Nüüd vähemalt oman paremat pilti, kes siin blogis ringi luuravad ja tean ka, et kommentaaride postitamisega on nii mõnelgi raskusi. Mis seal ikka. Tänan tagasiside eest! :)

Eeldan, et nii mõnigi teist on mõelnud, et eriti äge oleks saada kauge USA sugulase käest mõni tore postkaart, luulerida või esimene trükk memuaaridest. See kõik on võimalik, kui helistate järgmise 15 minuti jooksul minu USA numbrile!!! Mida ükski eestlane ei tea. Nagu näha, siis huumor läheb iga päevaga ainult halvemaks. Võimalus postkaart saada aga säilib edastades minuni oma aadressi, kuhu ma kirja teele saan panna. Lahkusin kevadel keset sessi nii järsku, et ei jõudnud endale sellist andmebaasi tekitada. Eriti oluline oleks aadressile lisada ka postiindeks ja tekitada see siis meilile, kommentaaridesse või facebooki sõnumina nagu kavalamad teist juba teinud on.

Ausalt öeldes kadestan teie kliimat, sest jala töötamiseks on see mis siin toimub liiga palav. Leidsin täna isegi ühe peaaegu elava auto, aga samas poleks mul endiselt jalgratta vastu ka midagi. Peaks ilmselt poodlema minema. Sain ka ühe kohaliku eestlase aadressi, käisin tal külas ja ajasin juttu. Ta on väidetavalt siin ainus. No nüüd on meid ajutiselt kolm. Kärdlast pärit ja sõja ajal perega siia põgenenud nagu neist enamus siin. Rääkis isegi eesti keelt veel ja oli natuke kurb, et tal pole seda enam kellegagi rääkida.


The Dalles on muidu üsna igav linn, aga selle eest sõbralik. Järgmine nädal pidi linnas rodeo olema. Eile taheti, et ma ühe perega õhtusöögile jääks ja kõik tulistavad minu pihta kommentaare stiilis "you're the cutest girl ever". Öine päike, mida motelli kõrval asuv Fordi keskus öö läbi tootis paistis aknast nii eredalt sisse, et kui paksud kardinad olid kohati hõredamaks kulunud paistsid päikesekiired külge keerates üsna intensiivselt silma. Õue minnes on kohati tunne nagu oleks troopikamajja sattunud ja teie ilm õues sarnaneb vast hea konditsioneeriga ruumile siin :D

Üldiselt asume üsna keset kõrbe ja üle jõe minnes saab juba sales taxi maksta, mida Oregonis ei ole. Väidetavalt pole seda kolmes osariigis USAs. Selle pärast tulevad kavalamad Washingtoni elanikud üle jõe endale süüa ostma. Mis puutub minu söömisharjumustesse, siis julgen ennast võrrelda kohalike parmudega. Istun tuimalt maha ja söön oma võileibu ka keset tänavat. Üldiselt kipun eelistama natuke varjulisemaid alasid, et päike kogu mõistust ära ei viiks.

Vahuri küsimusele vastates oli kunagi e1winged.wordpress.com is pacesetteri tabel, aga ei tea, kas seda on ka uuendatud seal, aga ma pole kindel, kas ma seal olen :)

2 comments:

Ema said...

Nagu ma aru saan, on su koduks endiselt motell. Tundub, et seal on põud külalislahketest peredest. Meie oleme nüüd Muumimaalt tagasi. Emmal õnnestus Soomes jälle puuk saada:( See on nii veider, et me oleme olnud kuu aega maakodus ja ei mingit puuki, nii kui kusagile mujale lähed, saab kohe puugi. Loodan väga, et see polnud nakkusega puuk. See selgub muidugi mõne aja pärast. Muidu läks reis hästi. Lisell oli ka meil kaasas ja Annil seega lõbu laialt. Emma lustis ka täiega nii laeval pallimeres, kui Muumimaal. Ilm oli selline nagu ikka - päikest ja vihma, aga mitte väga külm õnneks. Veidi reisihuumorit: Kui me Soome sõites laevale sõitsime, siis tee läks ülesmäge ja Emma hüüdis rõõmsalt: "Oo, meie lendame!" Tagasi tulles küsis isa Emmalt, kas läheme jälle lendama, mille peale Emma teatas, et ei saa minna. Isa küsis, miks. Emma teatas: sest taevas on pilved. Huumori hulka kuulub ka seik, kus Emma jättis halvasti keeratud mahlapurgi isa asjade peale. Kui isa selle avastas, old ta ainukesed teksapüksid mahlased pluss veel kott ka. Muidugi isa vandus ja ähvardas, mispeale Emma hakkas nutma. Isa viha läks üle siis, kui ma leidsin Emma peast puugi. Vot sellised muljed. Aga muidu oli meil rahulik reis ja muljed üldiselt head. Soovin rohkelt toredaid peresid, kes oleksid valmis ka ostma:)

Aivi said...

No nii, lõpuks läks mul ka õnneks saada sinu blogi aadress ja lugeda su tegemistest seal kaugel unistuste maal. Tundub, et igav sul seal just ei ole ja töö vajab suuri pingutusi, nii vaimseid kui füüsilisi. Kas kõik kohalikud on seal "kergelt " ülekaalulised? Kui kaugel te ookeanist olete? Vaatasin google earth´ist,et the Dalles, kus asute on ainult eramajadega asustatud või on sealkandis ka korterelamuid?Igaljuhul jõudu ja jaksu ning võta päikest ka meie kõigi eest, sest tänavu meile seda siia eriti ei jagu. ( Keilakad)