Sunday, August 19, 2012

10. nädal

Heiheei!

Huhh... Pärast pikka päeva tuleb öelda, et pühapäevad võivad siin kaugel maal isegi raskemad olla, kui nädalad ise. Hommikul ärkad ikka 5:59 nagu tavaliselt. Täna ei läinud me aga välja sööma vaid ma katsetasin, mis tunne on kodust munarooga teha. Arenemisruumi veel on...

Pärast tegelesime paberite liigutamisega ja üksteisele helistamisega. Väike käik poodi ja Starbucksi ning koju tagasi.

Mina kodu ees
Sellele järgnes väsitav käik veeparki... pidime päikese käes piinlema, torudest alla laskma ja vettehüppeid sooritama. Raske oli, aga mis teha. Elu on karm siin Hermistonis. Tagasi koju jõudes tegi Aive pastat ja mul oli raske otsustada, kas käia ATVga sõitmas või mängida natuke piljardit. Lõpuks tegin siis mõlemat õhtu jooksul.

Õpin naeratama siin vaikselt :)

Nii me siin elame... Mina, Aive ja Erki. Raske on, aga üritame hakkama saada. Noo... ma loodan, et praeguseks on juba kõik aru saanud, et meil on eriti vinge HQ!!!! :D

Meie HQ ehk siis hullud, kellega koos elan.

Täna ostsime ka piletid San Franciscost Nashville'i. Plaan on siis 30. pakkida asjad kokku nii et 31. hommikul kohtume Eugene'is ja sealt sõidame vaniga edasi Crater Lake'i juurde ja kui sinna ikka valges jõuame, siis põrutame sama öö Californiasse edasi. Agaramad juba kirjutavad siin CDsid eduka reisi hüvanguks. 1,5 nädalat tööd veel! Päris äge on siin. Ei tahakski lahkuda enam.

3 comments:

Anonymous said...

Hei-hei,
Väga tore ja lõbus on sinu kirjutatud lugusid lugeda. Ikka mingi pärl on kuskil peidus ( nt. nagu ei iial Eestis jne.). Neid pilte vaadates on näha, et oled rahulolev ja nagu sa ütled: "Päris äge on siin". Kindlasti kunagi meenutad seda aega, kui üht lahedat ja seikluste rohket suve. Ole ikka positiivne ja jaga ka seda rõõmsameelsust teistega.
Tuulike

Aivi said...

Tervitused rõõmsameelsele neiule, kes on suutnud omale valida uhke ja kena maja suursuguse aiaga ja veel maakera päiksepoolses osas. Väga ilusad ja optimistlikud pildid. Lõpuks on siis töö selgeks saanud ja inimesed sõbralikuks muudetud ja koju tulemise soov väiksemaks muutunud. Eks ta ole. Meil siis aina sajab ja sajab ning soojusest on veel järel ainult hingus.Õunad mädanevad puuotsas ja mis ei mädane neid himustavad grupiviisiliselt varesed. Tomatid ei taha ka ilma päikeseta punaseks minna ja kurgid liigniiskust ei naudi. Maainimese rõõmud:)
Jõudu ja jaksu viimasel lõpusirgel.

ema said...

Nonii, tundub, et viimaks on siis kahjugi USA-st lahkuda. Aga eks peres elamine ole ka midagi muud, kui motellis. Piltidel näed kaunis ja positiivne välja :) Endiselt kadestan sooja ilma, mida seal tundub olevat lademes ja mida Eestisse nii näpuotsaga on sel suvel poetatud. Hetkel olen jälle otsaga maal - vist viimane võimalus sel suvel... Tööd olen juba murdnud kaks nädalat ja Emmalgi esimesed lasteaiapäevad seljataga. Ats kihutas Türki - loodetavasti jõudis ikka kenasti kohale, sest ta reis oli pikkade ootamistega erinevates paikades. Aga suvesoojust saab ta Türgis nautida küll. Meil oli täna suvetuur: Maanteemuuseum (Ann võitis tasuta perepileti) - laste Liikluslinn Uue-Antslas - Pokumaa (Emma soovil). Eemisel nädalal käisime Naksitrallide etendust vaatamas Põlgastes (täna pani Ann etenduse kuulutuse pihta Varbuse bussipeatuses - endale mälestuseks). Esmaspäeval plaanis veel koduteel põigata Jääajakeskusest läbi. Siis ongi suveturism läbi ja algab järgmise suve ootus. Toredaid allesjäänud müügipäevi ja muidu huvitavaid tegemisi!