Hei!
Tean, et pole jõudnud ammu kirjutada ja näen statistikast, et teil on tavaks ka mind esmaspäeviti vaatamas käia.
Olen siis nüüd hetkel Nashville'is ja käimas nö check out. Sain oma paberimajanduse korda (jei!) ja tahatsin selle nalja ära lõpetada, aga kõigi kiirete õnneks on süsteem maas ja peab vist homme edasi jaurama sellega.
Eelmine teisipäev oli viimane tööpäev, mille puhul sai ka klaas vahuveini võetud (nii lõppes 89 päeva kainust) ja kolmapäeval naasesime Redmondi, et seal otsad kokku tõmmata. Deliverdasin 5 tellimust nii moe pärast ja päris lõbus oli. Neljapäeva öösel sõitsime Eugene'i peole. Päris äge host tüüp oli poistel ja pidu oli ka üsna meeleolukas. Reede hommikul viisime rentalid tagasi, pakkisime auto ääreni täis ja hakkasime San Franciscosse sõitma. Tegime vist iga 30 miili tagant wc peatusi kuni juhil üle viskas ja palus õllega piiri pidada. San Francisco oli vinge. Võtsime mägesid autoga lennates ja lisan siia ka kunagi pildi meie bussi ninast, mis oli tihedalt kaetud putukate laipadega. Elasime 7 inimesega ühes max 4 inimese hotellitoas ja halval huumoril väga piire ei olnud. Öö linnas oli lausa nii meeleolukas, et päris raske oli ülejäänud grupile emotsioone ja sündmusi kokku võtta.
Nii ma siin istun. Üksi hotellitoas, sest Taavi ja Kristjan läksid sööma ja teised tegelevad veel paberitega. Laual vaatab mulle vastu üks inetu loom, mida kohalikud nimetavad burritoks. Ei teagi kumb on piinarikkam, kas selle söömine või näljane olemine. Hetkel on pea nii uimane kogu sellest paberimajandusest, et süüa otsida nagunii ei viitsi.
Vot nii. Varsti tagasi.
1 comment:
Väga meeleolukas ja optimistlik jutt. Kohe näha ,et kodu juba otsaga paistmas. Kohtumiseni!
Post a Comment